headerpos: 17406
 
 
 

Emakeele Seltsi aastaraamat
The Yearbook of the Estonian Mother Tongue Society
ISSN 2228-1215 (electronic)   ISSN 0206-3735 (print)

Emakeele Seltsi aastaraamat
The Yearbook of the Estonian Mother Tongue Society
ISSN 2228-1215 (electronic)   ISSN 0206-3735 (print)

Publisher
Journal Information
» History
» Editorial Policy
» Editorial Board
» Abstracting/Indexing
Guidelines for authors
» For Authors
» Instructions to authors
» For Review
List of Issues
» 2017
Vol. 63, Issue 1
» 2016
» 2015
» 2014
» 2013
» 2012
» 2011
» 2010

/õ/ häälduse varieerumine; pp. 221–239

(Full article in PDF format) http://dx.doi.org/10.3176/esa63.10


Authors

Pire Teras

Abstract

Variation in the pronunciation of Estonian /õ/

There are 9 vowels in Estonian: /i, ü, u, e, ö, õ, o, ä, a/. Unlike other vowels the classification of the vowel /õ/ has been problematic. In the phonetic transcriptions /õ/ has been transcribed as [ɤ] or [ɯ] (IPA) or [e̮] (Finno-Ugric transcription). What are the possible reasons for this variance? This paper gives an overview of the results of experimental phonetic research focusing on the quality of /õ/: articulation, acoustics and perception. All these results, as well as phonetic transcriptions of Estonian dialects, point to variation in the quality of /õ/. In the articulation of different speakers the configuration of the body of the tongue and its height are similar to the close back vowel /u/ or to the close-mid back vowel /o/, but /õ/ is unrounded ([ɯ] or [ɤ]). In the acoustic analyses /õ/ has rather been compared to the close-mid vowels than close vowels, admitting that /õ/ can be closer than other close-mid vowels. Perception tests have shown that /õ/ occupies the space corresponding to both the close-mid and close vowels. The pronunciation of /õ/ can also vary due to the speaker’s regional background. Phonologically, /õ/ has been classified as an unrounded close-mid central or back vowel or unrounded close back vowel. Considering the phonetic variation of /õ/, a compromise in the classification of /õ/ can be that it is an unrounded non-open back vowel.

Keywords

phonology, phonetics, language variation, vowels, classification

References

Ahrens , Eduard 1853. Grammatik der Ehstnischen Sprache Revalschen Dialektes. Reval: Kluge und Ströhm.

Ariste , Paul 1939. Hiiu murrete häälikud. (= Acta et Commentationes Universitatis Tartuensis (Dorpatensis) B XLVII1.) Tartu.

Ariste , Paul 1947. Eesti ühiskeele õ-st. – Foneetilisi probleeme eesti keele alalt. (= ENSV Tartu Riikliku Ülikooli toimetised , filoloogilised teadused 3 , nõukogude soome-ugri teadused 6.) Tartu: Teaduslik Kirjandus , 20–38.

Ariste , Paul 1953. Eesti keele foneetika. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.

Asu , Eva Liina , Pire Teras 2009. Illustrations of the IPA: Estonian. – Journal of the International Phonetic Association 39 (3) , 367–372.

Clark , John , Colin Yallop 1999. An Introduction to Phonetics and Phonology. Second edition. Oxford UK & Cambridge USA: Blackwell.

Eek , Arvo 2008. Eesti keele foneetika I. Tallinna Tehnikaülikool , Küberneetika Instituut. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus.

Eek , Arvo , Einar Meister 1994a. Acoustics and perception of Estonian vowel types. – PERILUS XVIII. Experiments in Speech Processes. Department of Linguistics. Stockholm University. Eds. Mats Dufberg , Olle Engstrand. Stockholm: Stockholm University , 55–90.

Eek , Arvo , Einar Meister 1994b. Eesti vokaalide sihtväärtused hääldus- ja tajuruumis. – Keel ja Kirjandus 7 , 404–413; 8 , 476–483; 9 , 548–553.

Eek , Arvo , Einar Meister 1998. Quality of standard Estonian vowels in stressed and unstressed syllables of the feet in three distinctive quantity degrees. – Linguistica Uralica XXXIV (3) , 226–233.

Eek , Arvo , Einar Meister 1999. Estonian speech in the BABEL multilanguage database: phonetic‑phonological problems revealed in the text corpus. – Proceedings of the Fourth Linguistics and Phonetics Conference (LP’98). II. Eds. Osamu Fujimura , Brian D. Joseph , Bohumil Palek. Prague: The Karolinum Press , 529–546.

Ehala , Martin 2003. Fonoloogia. – Eesti keele uurimise analüüs. Emakeele Seltsi aastaraamat 48 (2002). Koost. Mati Erelt. Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Selts. Tallinn , 27–35.

EKG I = Mati Erelt , Reet Kasik , Helle Metslang , Henno Rajandi , Kristiina Ross , Henn Saari , Kaja Tael , Silvi Vare 1995. Eesti keele grammatika. I. Morfoloogia. Sõnamoodustus. Peatoim. Mati Erelt , toim. Tiiu Erelt , Henn Saari , Ülle Viks. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Keele Instituut.

Genetz , Arvid 1877. Lautphysiologische Einführung in das Studium der vestfinnischen Sprachen mit besonderer Berücksichtigung des Karelischen. Helsingfors: J. C. Frenckell & Son.

Helle , Anton Thor 1732. Kurtzgefasste Anweisung zur Ehstnischen Sprache , in welcher mitgetheilet werden I. Eine Grammatica. II. Ein Vocabularium. III. Proverbia. IV. Ænigmata. V. Colloquia. Halle: Stephan Orban.

Hint , Mati 1978. Häälikutest sõnadeni. Emakeele häälikusüsteem üldkeeleteaduslikul taustal. Tallinn: Valgus.

Hint , Mati 1998. Häälikutest sõnadeni. Eesti keele häälikusüsteem üldkeeleteaduslikul taustal. Teine , ümbertöötatud trükk. Tallinn.

Hupel , August Wilhelm 1780. Ehstnische Sprachlehre fuer beide Hauptdialekte , den revalschen und doerptschen; nebst einem vollstaendigen Woerterbuch. Riga , Leipzig: Johann Friedrich Hartknoch.

Kaljo , Theodor 1928. õ- ja ö̬-hääliku vahepiirist Saaremaal. – Eesti Keel 7–8 , 113–118.

Kettunen , Lauri 1913. Lautgeschichtliche Untersuchung über den kodaferschen Dialekt. Mit 61 Abbildungen und zwei Karten. (= Suomalais-ugrilaisen seuran toimituksia XXXIII.) Helsinki: Société finno-ougrienne.

Kettunen , Lauri 1917. Viron kielen äännehistoria. (= Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 156.) Helsinki.

Kingisepp , Valve-Liivi 2017. õ-tähe teest meie kirjakeelde. – Emakeele Seltsi aastaraamat 62 (2016). Peatoim. Mati Erelt. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus , 281–292.
http://dx.doi.org/10.3176/esa62.12.

Liiv , Georg 1961. On qualitative features of Estonian stressed monophthongs of three phonological degrees of length. – ENSV Teaduste Akadeemia toimetised X. Ühiskonnateaduste seeria 1 , 41–66; 2 , 113–131.

Liiv , Georg 1962. Acoustical features of Estonian vowels pronounced in isolation and in three phonological degrees of length. – ENSV Teaduste Akadeemia toimetised XI. Ühiskonnateaduste seeria 1 , 63–97.

Liiv , Georg , Mart Remmel 1970. On acoustic distinctions in the Estonian vowel system. – Советское финно-угроведение VI (1) , 7–23.

Lonn , Varje , Ellen Niit 2002. Saarte murde tekstid. (= Eesti murded VII.) Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Maddieson , Ian 2013. Vowel quality inventories. – The World Atlas of Language Stuctures Online. Eds. M. S. Dryer , M. Haspelmath. Munich: Max Planck Institute for Evolutionary Anthropology. http://wals.info/chapter/2 (17.08.2017).

Marahwa Näddala-Leht. 9. II 1821; 8. II 1822.

Masing , Otto Wilhelm 1816. Ehstnische Originalblätter für Deutsche. 1. Heft. Dorpat: J. C. Schünmann.

Masing , Otto Wilhelm 1818. Pühhapäwa Wahhe-luggemissed. Essimenne jaggu. Tartu: J. C. Schünmann.

Must , Mari 1987. Kirderannikumurre. Häälikuline ja grammatiline ülevaade. Tallinn: Valgus.

Niit , Ellen 2005. Vowels in initial syllables in Saaremaa. − Linguistica Uralica XLI (2) , 113−121.

Niit , Ellen 2007. Vowels in word-initial syllables in Muhu Estonian. − Linguistica Uralica XLIII (4) , 241−249.

Parve , Merike 2000. Võru lühikeste monoftongide akustikast. – Karl Pajusalu , Merike Parve , Pire Teras , Sulev Iva. Võru vokaalid I. (= Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 13.) Tartu , 9–38.

Saaberk , A. 1920. Tegeliku eesti foneetika alged. Tallinn: Rahvaülikool.

Tauli , Valter 1972. Eesti grammatika I. Hääliku- , vormi- ja sõnaõpetus. Uppsala: Soome-Ugri Keelte Instituut.

Teras , Pire 2003. Lõunaeesti vokaalisüsteem: Võru pikkade vokaalide kvaliteedi muutumine. (= Dissertationes philologiae Estonicae Universitatis Tartuensis 11.) Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus.

Univere , Aili 1988. Idamurre. – Emakeele Seltsi aastaraamat 32 (1986). Sõnavara teemadel. Tallinn: Eesti Raamat , 59–93.

Viitso , Tiit-Rein 1981. Läänemeresoome fonoloogia küsimusi. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn.

Viitso , Tiit-Rein 1990. Vowels and consonants in North Setu (South Estonian). – Linguistica Uralica XXVI (3) , 161–172.

Viitso , Tiit-Rein 2003a. Phonology , morphology and word formation. – Estonian Language. Ed. Mati Erelt. (= Linguistica Uralica Supplementary Series 1.) Tallinn: Estonian Academy Publishers , 9–92.

Viitso , Tiit-Rein 2003b. Rise and development of the Estonian Language. – Estonian Language. Ed. Mati Erelt. (= Linguistica Uralica Supplementary Series 1.) Tallinn: Estonian Academy Publishers , 130–230.

VMS = Väike murdesõnastik. II , 1989. Toim. Valdek Pall. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Wiedemann , Ferdinand Johann 1875. Grammatik der estnischen Sprache , zunächst wie sie in Mittelehstland gesprochen wird , mit Berücksichtigung der anderen Dialekte. St.-Pétersbourg: Académie Impériale des sciences.

Wiik , Kalevi 1986. Viron õ. (= Turun Yliopiston suomalaisen ja yleisen kielitieteen laitoksen julkaisuja 30).

 
Back

Current Issue: Vol. 63, Issue 1, 2017


Publishing schedule:
               Next year June