headerpos: 17406
 
 
 

Emakeele Seltsi aastaraamat
The Yearbook of the Estonian Mother Tongue Society
ISSN 2228-1215 (electronic)   ISSN 0206-3735 (print)

Emakeele Seltsi aastaraamat
The Yearbook of the Estonian Mother Tongue Society
ISSN 2228-1215 (electronic)   ISSN 0206-3735 (print)

Publisher
Journal Information
» History
» Editorial Policy
» Editorial Board
» Abstracting/Indexing
Guidelines for authors
» For Authors
» Instructions to authors
» For Review
List of Issues
» 2016
Vol. 62, Issue 1
» 2015
» 2014
» 2013
» 2012
» 2011
» 2010

PAA(-PAA), PIBI, POPPA JA (H)ÄBÄ; pp. 223–243

(Full article in PDF format) http://dx.doi.org/10.3176/esa62.09


Authors

Meeli Sedrik

Abstract

paa(-paa), pibi, poppa and (h)äbä

The distinctive lexicon of child and caregiver speech consists primarily of adaptations of words belonging to the standard language, but also contains loanwords. The article examines four words found in Estonian caregiver speech, paa(-paa), pibi, poppa and (h)äbä, which indicate pain or injury and which are used to warn a child against doing something that is forbidden or may cause pain. paa(-paa) is found in Northeastern Coastal dialects and Northern Estonian dialects, (h)äbä primarily in South Estonian dialects. pibi and poppa are less widespread; both are known in Northeastern Coastal dialects, and pibi is also found in three parishes of southern Estonia.
All four words have a similar structure: two syllables and a repeated stem (with small differences in the repetition). The words paa and pibi have hitherto been considered adaptations of the words paha ‘bad, ill’ and kibe ‘sore, acute’ respectively, while poppa has been borrowed from Finnish.
The word pibi is found in two separate regions of Estonia: in Northeastern Coastal dialects and also sporadically in three parishes in the South Estonian dialect area. In the Northeastern Coastal dialects and neighboring areas, the word is an adaptation. Synonymous and phonologically similar words are also found in Latvian and in Baltic German dialects; such words are most frequently attested in Baltic German spoken in Latvia. Presumably, the usages recorded in southern Estonia have been influenced by Baltic German dialects, cf. Baltic German Bibi ‘pain, small wound’.
In Finnish the word poppa denotes fire, and the Karelian verb poppoa ‘to burn’, borrowed from Finnish, is also related to fire. However, in Northeastern Coastal dialects of Estonian, the meaning of fire is secondary, and in Votic the word only carries the meaning of pain(ful). The origin of South Estonian (h)äbä remains unclear.
Upon closer investigation, it emerges that paa(-paa) is not an adaptation of the word paha, but rather has been borrowed into Estonian from Baltic German dialects, ← Baltic German baba ‘painful, bad, forbidden’, cf. German bäbä. Estonian in its turn may have influenced Estonian Swedish dialects, compare Estonian Swedish baba, with a long vowel, to the Swedish dialect form babba.

Keywords

lexicology, etymology, Estonian dialects, Estonian-Swedish dialects, Baltic German dialects, child language, caregiver speech

References

Argus , Reili 2005. Imitatiivide kohast lastekeeles: reduplikatsioonist , morfoloogiast ja sõnaliigilisest ambivalentsusest. – Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat 1. Koost. Margit Langemets. Toim. Maria-Maren Sepper. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus , 19–34.
http://dx.doi.org/10.5128/ERYa1.01.

Ariste , Paul 1941. Lastekeele semasioloogiast. – Eesti Keel ja Kirjandus 3 , 200–206.

Ariste , Paul 1962. Lastehoidjate keeletarvituse omapärast. – Kodumurre 5. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Emakeele Selts. Tallinn , 77–78.

Ariste , Paul 1969. F. J. Wiedemanni eesti-saksa sõnaraamatu jutumärgistatud tõlked. – Emakeele Seltsi aastaraamat 14–15 (1968–1969). Tallinn: Eesti Raamat , 239–250.

Campe , Joachim Heinrich 1807. Wörterbuch der Deutschen Sprache. Erster Theil. A – bis – E. Braunschweig https://archive.org/stream/wrterbuchderde01campuoft#page/357/mode/1up  (20.02.2017).

Danell , Gideon 1951. Ordbok över Nuckömålet. (= Skrifter utg. av Kungl. Gustav Adolfs Akademien 27.) Lund.

DWB = Das Deutsche Wörterbuch von Jacob und Wilhelm Grimm auf CD-ROM und im Internet.
http://germazope.uni-trier.de/Projekte/DWB  (20.02.2017).

DWDS = Das Wortauskunftssystem zur deutschen Sprache in Geschichte und Gegenwart. https://www.dwds.de/ (20.02.2017).

EES = Iris Metsmägi , Meeli Sedrik , Sven-Erik Soosaar 2012. Eesti etümoloogiasõnaraamat. Tallinn: Eesti Keele Instituut , Eesti Keele Sihtasutus.
http://www.eki.ee/dict/ety/.

EEW = Julius Mägiste 1982–1983. Estnisches etymologisches Wörterbuch. I–XII. Helsinki: Finnisch-Ugrische Gesellschaft.

EKMS = Andrus Saareste 1958–1963. Eesti keele mõisteline sõnaraamat. I–IV. Dictionnaire analogique de la langue estonienne. Avec un index pourvu des traductions en français. (= Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis väljaanne nr. 3.) Stockholm: Vaba Eesti.

EKSS = Eesti keele seletav sõnaraamat. 1–6 , 2009. „Eesti kirjakeele seletussõnaraamatu“ 2. , täiend. ja parand. tr. Toim. Margit Langemets , Mai Tiits , Tiia Valdre , Leidi Veskis , Ülle Viks , Piret Voll. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
http://www.eki.ee/dict/ekss/ (20.02.2017).

Gutzeit , W[oldemar] von 1859. Wörterschatz der deutschen Sprache Livlands. Erste Lieferung. In Commission by N. Kymmel.

Isberg , Fridolf 1970. Supplement till G. Danells Ordbok över Nuckömålet. I , A–L. (= Acta Academiae Regiae Gustavi Adolphi XLVII.) Uppsala: Lundequistska bokhandeln.

Kann 1999 = Prantsuse-eesti sõnaraamat. Dictionnaire français-estonien. Neljas trükk. Koost. Kallista Kann. [Toim. ja täiend. Lauri Leesi.] Tallinn: Valgus.

KKS = Karjalan kielen verkkosanakirja.
http://kaino.kotus.fi/cgi-bin/kks/kks_etusivu.cgi  (20.02.2017).

Knüpffer , Arnold 1817. Wörter und Redensarten , die in Hupels Wörterbuche nicht stehen. Funfzehnter Beitrag. – Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache 9. Pernau , 33–141.

Kobolt , Erich 1990. Die deutsche Sprache in Estland am Beispiel der Stadt Pernau. (= Schriften der baltischen historischen Kommission 2.) Lüneburg: Verlag Nordostdeutsches Kulturwerk.

Koponen , Eino 1998. Eteläviron murteen sanaston alkuperä. Itämerensuomalaista etymologiaa. (= Suomalais-Ugrilaisen Seuran Toimituksia 230.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura.

KS = Kielitoimiston sanakirja. Kotimaisten kielten keskus.
http://www.kielitoimistonsanakirja.fi/  (20.02.2017).

Kõrgesaar , Helen , Airi Kapanen 2015. Kui lapsega ei räägi üksnes ema: valik termineid eesti laste- ja hoidjakeele kohta. – Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat 11. Toim. Helle Metslang , Margit Langemets , Maria-Maren Sepper. Tallinn: Eesti Rakenduslingvistika Ühing , 177–188. doi: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa11.11.

Loránd 1967 = A magyar nyelv történeti-etimológiai szótára. Főszerkesztő Benkő Loránd. I , A–Gy. Budapest: Akadémiai Kiadó.

Lagman , Herbert 1973. Tyska lånord i estlandssvenska mål. – Svenska landsmål och svenskt folkliv , 11–57.

ME I = K. Mǖlenbacha Latviešu valodas vārdnīca. I sējums , 1923–1925. K. Mühlen­bachs Lettisch-deutsches Wörterbuch. I Band. Rediģējis , papildinājis , turpinājis J. Endzelīns. Redigiert , ergänzt und fortgesetzt von J. Endzelin. Riga.

M[ä]g[iste] , J[ulius] 1924. Paar sõna lastekeelest. – Eesti Keel 1 , 1–9.

Mägiste , Julius 1927. Läti Hendriku Meme (= mēmè). – Eesti Kirjandus 7 , 374–376.

Nirvi 1971 = Inkeroismurteiden sanakirja. Toim. R[uben] E[rik] Nirvi. (= Lexica Societatis Fenno‑Ugricae XVIII.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura.

Nottbeck 1990 = 1001 Wort Baltisch. Gesammelt und herausgegeben von Berend von Nottbeck. 3. Auflage. [Köln:] Verlag Wissenschaft und Politik.

ODS = Ordbog over det danske Sprog. Historisk ordbog 1700–1950. http://ordnet.dk/ods (20.02.2017).

OFSF = Ordbok över Finlands svenska folkmål. (A–OCH) , 1982–2007. Helsingfors: Forskningscentralen för de inhemska språken.
http://kaino.kotus.fi/fo/  (20.02.2017).

OSD = Ordbok över Sveriges dialekter. Häfte 3. 3Arsa–1Back. Språk- och folk­minnesinstitutet.
http://www.sprakochfolkminnen.se/download/18.425b40b31578e674944113f/1476176761835/Ordbok+%C3%B6ver+Sveriges+dialekter_h3.pdf  (20.02.2017).

Pajusalu , Karl 1996. Eesti hoidekeele kujunemine. – Suomalaiskielten omaksumista tutkimassa. Toim. Kirsti Toivainen. (= Turun yliopiston suomalaisen ja yleisen kielitieteen laitoksen julkaisuja 53.) Turku: Turun yliopisto , 117–123.

Pajusalu , Karl 2001. Baby talk as a sophisticated register: a phonological analysis of South Estonian. – Psychology of Language and Communication 5 (2) , 81−92.

Peiker , Leida 1928. Lastekeele häälikuline külg. Eesti keele cum laude seminaritöö. Käsikiri Tartu Ülikooli eesti murrete ja sugulaskeelte arhiivis , S0249.
http://www.murre.ut.ee/arhiiv/naita_pilt.php?materjal=kasikiri&materjal_id=S0249&sari=S&formaat=&p=0  (20.02.2017).

Raun , Alo 1982. Eesti keele etümoloogiline teatmik. Rooma−Toronto: Maarja­maa.

RhWB = Rheinisches Wörterbuch. I–IX , 1928–1971. Bearb. und hrsg. von Josef Müller , ab Bd. VII von Karl Meisen , Heinrich Dittmaier , ­Matthias Zender. Bonn , Berlin.
http://woerterbuchnetz.de/cgi-bin/WBNetz/wbgui_py?sigle=RhWB&lemid=RB03366  (20.02.2017).

Rietz , Johan Ernst 18621867. Svenskt dialektlexicon eller Ordbok öfver svenska allmogespråket. Lund.
http://runeberg.org/dialektl/  (20.02.2017).

Rūķe Draviņa , Velta 1961. Ns. lastenhoitajain kielestä. – Virittäjä , 85–91.

Ruppel , Klaas 2013. Saksa keel Wiedemanni eesti-saksa sõnaraamatus. Ettekanne konverentsil „Emakeelne Eesti , emakeelne Euroopa II“. Väike-Maarja , 24.–25. aprill 2013.
http://www.emakeeleselts.ee/yritused/Wiedemann_2013/Ruppel_ettekanne_EST_Wiedemann-2013.pdf  (20.02.2017).

Saareste , Andrus 1952. Kaunis emakeel. Vesteid eesti keele elust-olust. Lund.

Sallmann , Carl 1880. Neue Beiträge zur deutschen Mundart in Estland. Reval: Verlag von Franz Kluge.
http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:14481  (20.02.2017).

Sanders , Daniel 1876. Wörterbuch der deutschen Sprache. Mit Belegen von Luther bis auf die Gegenwart. I , A–K. Zweiter unveränderter Abdruck. Leipzig.
https://archive.org/stream/wrterbuchderde01sanduoft#page/n8/mode/1up  (20.02.2017).

SAOB = Svenska Akademiens ordbok. http://g3.spraakdata.gu.se/saob/ (20.02.2017).

Schlüter , W[olfgang]. Über die Beeinflussung des Estnischen durch das Deutsche , mit besonderer Berücksichtigung des Niederdeutschen. Vortrag gehalten zur Feier des Jahrestages am 18. Januar 1909. – Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft 1909. Jurjew–Dorpat , 1–45.

SchwId = Schweizerisches Idiotikon. Wörterbuch der schweizerdeutschen Sprache. IV , 1901. Gesammelt auf Veranstaltung der Antiquarischen Gesellschaft in Zürisch unter Beihülfe aus allen Kreisen des Schweizervolkes. Herausgegeben mit Unterstützung des Bundes und der Kantone. Begonnen von Friedrich Staub und Ludwig Tobler. Bearbeitet von A. Bachmann , R. Schoch , H. Bruppacher , E. Schwyzer , E. Hoffmann-Krayer. Frauenfeld: Verlag von J. Huber.
https://digital.idiotikon.ch/idtkn/id4.htm#!page/39995/mode/2up  (20.02.2017).

Seemann von Jesersky , N[ikolai] 1913. Dinakantsche Geschichten in Gedichten. II. vermehrte Auflage und Rigasches Wörterbuch. Riga: Druck von Ernst Wülfing.
http://archiv.riga-digitalis.eu/monographien/F_2_1416/#4  (20.02.2017).

SKES = Erkki Itkonen , Yrjö H. Toivonen , Aulis J. Joki 1955–1981. Suomen kielen etymologinen sanakirja. I–VII. (= Lexica Societatis Fenno-Ugricae XII , 1. Tutkimuslaitos „Suomen suvun“ julkaisuja III.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura.

SSA = Suomen sanojen alkuperä. Etymologinen sanakirja. (= Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 556. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 62.) Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura , Kotimaisten Kielten Tutkimuskeskus , 1992–2000.

Söderman , Tiina 1996. Lexical Characteristics of the Estonian North Eastern Coastal Dialect. (= Acta Universitatis Upsaliensis. Studia Uralica Upsaliensia 24.) Uppsala: Uppsala universitet.

Tanning , Salme 1961. Mulgi murdetekstid. Eesti murded I. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.

Toomse , Mihkel 1928. Lastekeelest. Laud[atur]sem[inari töö]. Käsikiri Tartu Ülikooli eesti murrete ja sugulaskeelte arhiivis , S0252.
http://www.murre.ut.ee/arhiiv/naita_pilt.php?materjal=kasikiri&materjal_id=S0252&sari=S&fformaa=  (20.02.2017).

Treiman , Linda 1974. Päritolult prantsuse keelega seotud sõnad eesti kirjakeeles 16.–17. sajandil. – Centum. Johannes Voldemar Veski 100. sünniaastapäeva tähistades. (= Eesti NSV Teaduste Akadeemia Emakeele Seltsi toimetised 9.) Tallinn: Valgus , 197–217.

UES = Ungari-eesti sõnaraamat. Magyar-észt szótár. 2010. Peatoim. Tõnu Seilenthal , Anu Nurk. (= Bibliotheca Studiorum Hungaricorum in Estonia 6.) Eesti Keele Sihtasutus.

Vendell , Herman 19041907. Ordbok över de östsvenska dialekterna. (= Skrifter utgivna af Svenska litteratursällskapet i Finland LXIV , LXXI , LXXV , LXXIX.) Helsingfors.

VES = Võro-eesti synaraamat. Võru-eesti sõnaraamat. 2002. Võrguteavik. Kokko pandnuq Jüvä Sullõv. HTML: Indrek Zolk. [Tartu: Eesti Kirjandus­muuseum.]
http://www.folklore.ee/Synaraamat/  
(20.02.2017).

VKS = Vadja keele sõnaraamat. Vad'd'aa tšeelee sõna-tširja. Slovar' vodskogo jazyka. 2. ,täiendatud ja parandatud trükk. 1. trüki toimetanud Elna Adler , Silja Grünberg , Merle Leppik. Peatoimetaja Valmen Hallap. 2. trüki toimetanud Silja Grünberg. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus , 2013.

VMS = Väike murdesõnastik. I–II , 1982–1989. Toim. Valdek Pall. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.
http://portaal.eki.ee/dict/vms  (20.02.2017).

Wessman , V[ilhelm] E[liel] V[ictorinus] 1925–1932. Samling av ord ur öst­svenska folkmål. Tillägg till H. Vendells Ordbok över de östsvenska dialekterna I–IV. (= Skrifter utgivna av Svenska litteratursällskapet i Finland 178: 1–2 , 215: 1–2.) Helsingfors: Svenska litteratursällskapet i Finland , Mercator.

Wiedemann , Ferdinand Johann 1869. Ehstnisch-deutsches Wörterbuch. St. Petersburg: Kaiserliche Akademie der Wissenschaften.

Woeste , Fr. 1882. Wörterbuch der westfälischen Mundart. Wörterbücher herausgegeben vom Verein für niederdeutsche Sprachforschung. Band I. Norden und Leipzig: Diedr. Soltau’s Verlag.
https://archive.org/stream/wrterbuchderwes00spragoog#page/n8/mode/1up  (20.02.2017).

ÕS 2013 = Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2013. Koost. Tiiu Erelt , Tiina Leemets , Sirje Mäearu , Maire Raadik. Toim. Maire Raadik. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
http://portaal.eki.ee/dict/qs/  (20.02.2017).

Sõnavarakogud

EMSUKA = Eesti murrete ja soome-ugri keelte arhiiv Tallinnas Eesti Keele Instituudis.

 
Back

Current Issue: Vol. 62, Issue 1, 2016


Publishing schedule:
               Next year June