headerpos: 17406
 
 
 

Emakeele Seltsi aastaraamat
The Yearbook of the Estonian Mother Tongue Society
ISSN 2228-1215 (electronic)   ISSN 0206-3735 (print)

Emakeele Seltsi aastaraamat
The Yearbook of the Estonian Mother Tongue Society
ISSN 2228-1215 (electronic)   ISSN 0206-3735 (print)

Publisher
Journal Information
» History
» Editorial Policy
» Editorial Board
» Abstracting/Indexing
Guidelines for authors
» For Authors
» Instructions to authors
» For Review
List of Issues
» 2018
» 2017
» 2016
» 2015
» 2014
Vol. 59, Issue 1
» 2013
» 2012
» 2011

MÕNEST NAHATÖÖTLUST MÄRKIVAST MURDESÕNAST; pp. 193–205

(Full article in PDF format) doi:10.3176/esa59.10


Authors

Vilja Oja

Abstract

On some dialect words related to hide processing
In North Estonian dialects the verb parkima covers the whole process of hide processing. In South Estonian dialects paŕkma refers to a procedure where hides were tanned with bark to get leather for footwear and other commodities, whereas for furs the pelts had to be fermented using flour and water, the respective verb being pesmä. It is possible that earlier the verb pesmä was used in South Estonian dialects in a general sense of ‘tan hides’. The wide sense applies to the park-stem in Finnish, Karelian and Votic dialects. The narrower sense ‘treat hides with a tanning substance’ is conveyed by a verb with the stem park- in all Finnic languages except Veps and Livonian, where fur processing is referred to by a verb with the stem peks- as in South Estonian.
In the insular dialect (Hiiumaa, Western Saaremaa, Muhu), the leather tanning substance and fluid are called tamm, with the stem vowel -e, -i or -a (< ‘oak’), while the verb describing the treatment is formed from the same stem. Analogous words occur in Livonian. Fur processing is referred to by the verb mäitama/mäidama in these island subdialects and the necessary flour mixture is called mädi. The verb mäitama/mäidama is probably a Swedish loan, cf. Sw. smeta. The etymology of the noun mädi is not entirely clear.

Keywords

Estonian dialects, tanning, tamm, mädi, mäitama, peksma

References

Aamisepp , Julius 1920. Kodune nahaparkimine. Wiljandi: H. Leokese raamatukauplus.

ALFE = Atlas Linguarum Fennicarum. ALFE 3. 2010. Itämerensuomalainen kielikartasto. Läänemeresoome keeleatlas. Ostseefinnischer Sprachatlas. Лингвистический атлас прибалтийско-финских языков. Päätoim. Tuomo Tuomi. 3. osan vastaava toimittaja Vladimir Rjagoev. Toimitus: Anneli Hänninen , Raimo Jussila , Helmi Neetar , Vilja Oja , Seppo Suhonen , Tiit-Rein Viitso , Nina Zaitseva. Kartat: Anneli Hänninen; saksankielinen käännös: Klaas Ph. Ruppel , venäjänkielinen käännös: Vladimir Rjagojev , Nina Zaitseva , vironkielinen käännös: Helmi Neetar (= Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran Toimituksia 1295 , Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 159.) Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura , Kotimaisten kielten tutkimuskeskus.

EE = Eesti Entsüklopeedia. 7 , 1994. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.

EES = Iris Metsmägi , Meeli Sedrik , Sven-Erik Soosaar 2012. Eesti etümoloogiasõnaraamat. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

EEW = Julius Mägiste 1982–1983. Estnisches etymologisches Wörterbuch. I–XII. Helsinki: Finnisch-Ugrische Gesellschaft.

EKSS = Eesti keele seletav sõnaraamat. 1–6 , 2009. „Eesti kirjakeele seletussõnaraamatu” 2. , täiendatud ja parandatud trükk. Toim. Margit Langemets , Mai Tiits , Tiia Valdre , Leidi Veskis , Ülle Viks , Piret Voll. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

EMM = Ennemustitsel Mulgimaal. 2008. Toim. Helju Kaal , Mari Must , Eevi Ross. (= Valimik korrespondentide murdetekste VII.) Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Selts. Tallinn: Emakeele Selts.

EMS = Eesti murrete sõnaraamat. I (A−J) , 1994–1997. Koost. Anu Haak , Evi Juhkam , Mari Must , Mart Mäger , Helmi Neetar , Salme Nigol , Ellen Niit , Vilja Oja , Valdek Pall , Eevi Ross , Aili Univere , Helmi Viires. Käsikirja ühtlustanud ja täiendanud Mari Must. Trükki toimetanud Helmi Neetar , Ellen Niit , Eevi Ross. Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

ERL = Gea Troska , Ants Viires , Ellen Karu , Lauri Vahtre , Igor Tõnurist 2000. Eesti rahvakultuuri leksikon. 2. , täiendatud ja parandatud trükk. Koost. ja toim. Ants Viires. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.

Gutzeit = Woldemar von Gutzeit 1898. Wörterschatz der deutschen Sprache Livlands. Nachträge zu A–V. Riga: In Commission bei N. Kymmel.

Hellquist , Elof 1922. Svensk etymologisk ordbok. Lund: C. W. K. Gleerups Förlag.

Itkonen , Erkki 1977. Die Umwandlung einiger a- und ä-Stämme zu e-Stämmen in Urfinnischen. – Suomalais-Ugrilaisen Seuran Aikakauskirja 75 , 5–30.

Kettunen , Lauri 1938. Livisches Wörterbuch mit grammatischer Einleitung. (= Lexica Societatis Fenno-Ugricae V). Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura.

Kettunen , Lauri 1960. Itämerensuomalaisten kielten luonteenomaiset piirteet. (= Suomalais‑Ugrilaisen Seuran Toimituksia 119.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura.

KKS = Karjalan kielen sanakirja. 4 , 1993. (= Lexica Societatis Fenno-Ugricae XVI , Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 25.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura.

KVVE = Kuiss vanal Võromaal eleti. 2005. Toim. Helju Kaal , Mari Must , Eevi Ross. (= Valimik korrespondentide murdetekste VI.) Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Selts. Tallinn: Emakeele Selts.

Makarov 1990 = Г. H. Maкaрoв. Cлoвaрь кapeльcкoгo языкa (Ливвикoвcкий диалект). Kapeльcкий нayчный цeнтр Aкaдeмии нayк CCCP. Инcтитyт языкa , литepaтyры и иcтopии. Пeтpoзaвoдcк: Kapeлия.

Nugis , Elmar 1943. Tähtsamate nahaliikide kodune parkimine: pastlanaha parkimine , kasukanaha parkimine , raagnaha parkimine. Tallinn: Agronoom.

MPH = Minevikupärandit Häädemeestelt. 2012. Kogunud Marta Mäesalu. Koost. ja toim. Helju Kaal , Evi Ross. (= Valimik korrespondentide murdetekste VIII.) Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Selts.

OFSF = Ordbok över Finlands svenska folkmål. I (A–E) , 1982. Red. Olav Ahlbäck. (= Forskningscentralen för de inhemska språken. Skrifter 1.) Helsingfors: Svenska litteratursällskapet i Finland.

RES = Rootsi-eesti sõnaraamat. 1979. Koost. Ülev Aaloe , Ilmar Mullamaa , Tiina Mullamaa , Anu Saluäär , Juhan Tuldava , Enno Turkmen. Toim. Henrik Sepamaa. Tallinn: Valgus.

Saareste , Albert 1924. Leksikaalseist vahekordadest eesti murretes. I. Analüüs 60 kaardi ja 1 skeemiga. Résumé: Du sectionnement lexicologique dans les patois estoniens. I. Analyse avec 60 cartes et 1 esquisse schématique (= Acta et Commentationes Universitatis Dorpatensis. B VI , 1.)
Tartu.

Schiller , Lübben = Karl Schiller , August Lübben 1877–1917. Mittelniederdeutsches Wörterbuch. I–IV. M. Bremen: J. Kühtmann.

Sjögren , Andreas Johan 1861. Livisches-deutsches und deutsches-livisches Wörterbuch. Im Auftrage der Kaiserlichen Akademie der Wissenschaften , bearbeitet von Ferdinand Joh. Wiedemann. St Petersburg: Kaiserliche Akademie der Wissenschaften.

SKES = Erkki Itkonen , Yrjö H. Toivonen , Aulis J. Joki 1955–1981. Suomen kielen etymologinen sanakirja. I–VII. (= Lexica Societatis Fenno-Ugricae XII , 2. Tutkimuslaitos „Suomen Suvun” julkaisuja III). Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura.

SMS = Suomen murteiden sanakirja. 4 , 1994. 6 , 1999. (= Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 36.) Helsinki: Kotimaisten kielten tutkimuskeskus , Painatuskeskus/Edita.

SRNG = Словарь русских народных говоров. 8 , 1972. Aкaдeмия нayк СССР. Инcтитyт русскoгo языкa , cлoвaрьный сектор. Ленинград: Наука.

SSA = Suomen sanojen alkuperä. Etymologinen sanakirja. 1−3 , 1992–2000. Päätoim. Erkki Itkonen , Ulla-Maija Kulonen. (= Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 556 , Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 62.) Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura , Kotimaisten kielten tutkimuskeskus.

SVJ = M. И. Зaйцeвa; M. И. Myллoнeн 1972. Cлoвaрь вeпсcкoгo языкa. Aкaдeмия нayк CCCP. Kapeльcкий филиaл. Инcтитyт языкa , литepaтyры и иcтopии. Лeнингрaд: Нayкa.

TVM = Maret Kask , Vilma Kuusk , Liivia Laasimer , Aino Mäemets , Haide-Ene Rebassoo , Silvia Talts , Linda Viljasoo 1972. Taimede välimääraja. Käsiraamat kõrgemate taimede tundmaõppimiseks. Koost. Vilma Kuusk. Tallinn: Valgus.

UEW = Karoly Rédey 1986–1988. Uralisches etymologisches Wörterbuch. Unter Mitarbeit von Marianne Bakró-Nagy , Sándor Csúcs , István Erdélyi , László Honti , Éva Korenchy , Éva K. Sal und Edit Vértes. Wiesbaden: Harrassowitz.

Viikberg , Jüri 1980. Nahaparkimine. – Kodumurre 14. Toim. Heino Ahven. Tallinn: Eesti NSV Teaduste Akadeemia Emakeele Selts , 63–67.

Viires , Ants 1975. Puud ja inimesed. Puude osast eesti rahvakultuuris. Tallinn: Valgus.

VMS = Väike murdesõnastik. II , 1989. Eesti NSV Teaduste Akadeemia. Keele ja Kirjanduse Instituut. Toim. Valdek Pall. Koost. Anu Haak , Evi Juhkam , Marja Kallasmaa , Ann Kask , Ellen Niit , Piret Norvik , Vilja Oja , Aldi Sepp , Jaak Simm , Jüri Viikberg. Tallinn: Valgus.

Wiedemann , Ferdinand Johann 1973 (1893). Eesti-saksa sõnaraamat. Estnisch-Deutsches Wörterbuch. Neljas , muutmata trükk teisest , Jakob Hurda redigeeritud väljaandest. Tallinn: Valgus.

ÕS 1976 = Õigekeelsussõnaraamat. Toim. R. Kull , E. Raiet. Tallinn: Valgus.

ÕS 2013 = Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2013. Toim. Maire Raadik. Koost. Tiiu Erelt , Tiina Leemets , Sirje Mäearu , Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

 
Back

Current Issue: Vol. 63, Issue 1, 2018


Publishing schedule:
               Next year June