headerpos: 17406
 
 
 

Emakeele Seltsi aastaraamat
The Yearbook of the Estonian Mother Tongue Society
ISSN 2228-1215 (electronic)   ISSN 0206-3735 (print)

Emakeele Seltsi aastaraamat
The Yearbook of the Estonian Mother Tongue Society
ISSN 2228-1215 (electronic)   ISSN 0206-3735 (print)

Publisher
Journal Information
» History
» Editorial Policy
» Editorial Board
» Abstracting/Indexing
Guidelines for authors
» For Authors
» Instructions to authors
» For Review
List of Issues
» 2018
» 2017
» 2016
» 2015
» 2014
Vol. 59, Issue 1
» 2013
» 2012
» 2011

VEEL ÜHEST KANNIKESESINISEST; pp. 229–243

(Full article in PDF format) doi:10.3176/esa59.12


Authors

Meeli Sedrik

Abstract

About one more violet blue
The stem variants panksee, pankse(-), panks(i)-, pank-, ponks(i)- ‘certain blue, violet colour’ have been recorded in the western dialect of Estonian, in the island dialect of the parishes on Hiiumaa and in Muhu and Kihelkonna parishes (according to the card catalogue of Estonian dialect words, held at the Institute of the Estonian Language in Tallinn, EMSUKA). This shade of colour was achieved by a dye bought from a shop and it was used for colouring yarn, fabric etc. The same word was used as a name for the dye itself as well.
The stem may have been borrowed from Swedish or German, Swedish pensé [paηse:] ‘pansy’, German Pensée [pã´se:] ‘pansy’, pensée [pã´se:] ‘dark violet’. Swedish and German sources fit both phonetically and semantically. There is no record of the Estonian dialectal stem as a plant name. Thus the stem is borrowed only as a colour word, probably as the name of a dye shade bought from a shop.
It is more likely that the stem in question is borrowed from German. There are other colour terms in Estonian dialects, e. g. neibla-, neiblusinine (German Neublau), ordjan, ordjon, ordenikollane (German Orlean(s)) which are German loanwords as well.

Keywords

Estonian dialects, language contacts, lexicology, etymology, loanwords

References

Angered Strandberg , Hilma 1905. Under söderns sol. Stockholm: Wahlström & Widstrands Förlag. http://runeberg.org/ashsoderns/ (04.01.2014).

Ariste , Paul 1939. Hiiu murrete häälikud. (= Acta et Commentationes Universitatis Tartuensis B XLVII ,1. 1940.) Tartu.

BW = Brockhaus-Wahrig Deutsches Wörterbuch in sechs Bänden. I (A–Bt) , 1980. Hrsg. von Gerhard Wahrig , Hildegard Krämer , Harald Zimmermann. Wiesbaden: F. A. Brockhaus , Stuttgart: Deutsche Verlags-Anstalt.

DAF = Dictionnaire de l'Académie française. II (I–Z) , 1879. Septième édition. Paris: Firmin-Didot.

DCN = ISCC-NBS Dictionary of Colo(u)r Names. 1955. http://tx4.us/nbs/nbs-p.htm (02.01.2014).

DFWB = Duden: Fremdwörterbuch. 1997. Hrsg. und bearb. vom Wissenschaftlichen Rat der Dudenredaktion. 6. , auf der Grundlage der amtlichen Neuregelung der deutschen Rechtschreibung überarbeitete und erweiterte Auflage. Mannheim–Leipzig–Wien–Zürich: Dudenverlag.

DGWB 1 = Duden: Das groβe Wörterbuch der deutschen Sprache in sechs Bänden. 1 (A–Ci) , 1977. Hrsg. und bearb. vom Wissenschaftlichen Rat und den Mitarbeitern der Dudenredaktion unter Leitung von Günther Drosdowski. Mannheim–Wien–Zürich: Bibliographisches Institut.

DGWB 5 = Duden: Das groβe Wörterbuch der deutschen Sprache in sechs Bänden. 5 (O–So) , 1980. Hrsg. und bearb. vom Wissenschaftlichen Rat und den Mitarbeitern der Dudenredaktion unter Leitung von Günther Drosdowski. Mannheim–Wien–Zürich: Bibliographisches Institut.

DUWB = Duden: Deutsches Universalwörterbuch. 1996. Bearb. von Günther Drosdowski und der Dudenredaktion. 3. , neu bearbeitete und erweiterte Auflage. Mannheim–Leipzig–Wien–Zürich: Dudenverlag.

DWB = Das Deutsche Wörterbuch von Jacob und Wilhelm Grimm auf CD-ROM und im Internet. http://germazope.uni-trier.de/Projekte/DWB (02.01.2014).

EEW = Julius Mägiste 1982–1983. Estnisches etymologisches Wörterbuch. I–XII. Helsinki: Finnisch-Ugrische Gesellschaft.

EKMS = Andrus Saareste 1958–1963. Eesti keele mõisteline sõnaraamat. I–IV. Dictionnaire analogique de la langue estonienne. Avec un index pourvu des traductions en français. (= Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis väljaanne nr. 3.) Stockholm: Vaba Eesti.

EMS I = Eesti murrete sõnaraamat. I (A–J) , 1994–1997. Trükki toim. Helmi Neetar , Ellen Niit , Eevi Ross. Eesti Teaduste Akadeemia. Eesti Keele Instituut.

EMS V = Eesti murrete sõnaraamat. V (L–M) , 2009–2013. Toim. Mari-Liis Kalvik , Mari Kendla , Vilja Oja , Tiina Tärk , Jüri Viikberg. Eesti Teaduste Akadeemia. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

ERM EA 18 = Erna Ariste 1933. Etnograafilisi märkmeid Hiiumaalt , 11–480.

Frisack , Kristiane 1900a. Kristiane Frisack’i Norra wärwiraamat , ühes 100 wärvi-walmistamise eeskirja ja üks wärwitabel. Tõlge. Wälja andnud Liiwimaa Selts naisterahwa töö edendamiseks. Jurjew (Tartu): H. Laakmann.

Frisack , Kristiane 1900b. Übersetzung des Norwegischen Färbebuches von Cristiane Frisack , enthaltend 100 Recepte und eine Farbentafel. Hrsg. vom „Livländischem Verein zur Förderung der Frauen-Arbeit”. Jurjew (Dorpat): H. Laakmann.

Hellquist , Elof 1922. Svensk etymologisk ordbok. Lund: C. W. K. Gleerups Förlag. http://runeberg.org/svetym/ (02.01.2014).

Hollander , Eva von 1990. Das tägliche Fremdwort. Hamburg: Xenos.

Jones , William Jervis 2013. Historisches Lexikon deutscher Farbbezeichnungen. IV , Frühneuhochdeutsch–Neuhochdeutsch , L–R. Berlin: Akademie Verlag. http://dx.doi.org/10.1524/9783050063225.

Kibbermann jt 2007 = Elisabeth Kibbermann , Salme Kirotar , Paula Koppel. Saksa-eesti sõnaraamat. Toim. ja täiend. Anne Arold , Mari Tarvas , Mari-Ann Palm. Valgus.

Koski , Mauno 1983. Värien nimitykset suomessa ja lähisukukielissä. (= Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 391.) Savonlinna: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura.

Krünitz , Johann Georg 1773–1858. Oeconomische Encyklopädie , oder allgemeines System der Staats- Stadt- Haus- und Landwirthschaft , in alphabetischer Ordnung. http://www.kruenitz1.uni-trier.de/ (02.01.2014).

Lange , Sven 2002. Om nya färgord i svenskan under 1800- und 1900-talet.
(= Rapporter från ORDAT. Det svenska ordförrådets utveckling 1800–2000.) Göteborg. http://spraakdata.gu.se/ordat/pdf/ORDAT16.pdf (04.01.2014).

Must , Mari 2000. Vene laensõnad eesti murretes. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

NEOB = Nationalencyklopedins ordbok. 1996. 1 [Hå-Reko]. Utarbetad vid Språkdata , Göteborgs universitet. Bokförlaget Bra Böcker.

Oja , Vilja 1997. Värvinimetuste moodustamine eesti murretes. Preprint. Eesti Teaduste Akadeemia. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Teaduste Akadeemia. Eesti Keele Instituut.

Oja , Vilja 2001. Linguistic studies of Estonian colour terminology. (= Dissertationes philologiae Estonicae Universitatis Tartuensis 9.) Tartu University Press.

Oja , Vilja 2007. Colour naming in Estonian and cognate languages. – Anthropology of Color. Interdisciplinary multilevel modeling. Ed. Robert E. MacLaury , Galina V. Paramei , Don Dedrick. Amsterdam , Philadelphia: John Benjamins , 189–209.

Oja , Vilja 2011a. Kromaatiliste värvide nimetustest läänemeresoome murretes. – Värvinimede raamat. Koost. ja toim. Mari Uusküla , Urmas Sutrop. (= Töid antropoloogilise ja etnolingvistika vallast 5.) Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus , 143–167.

Oja , Vilja 2011b. Põhivärvinimetuste vasted eesti murretes. – Värvinimede raamat. Koost. ja toim. Mari Uusküla , Urmas Sutrop. (= Töid antropoloogilise ja etnolingvistika vallast 5.) Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus , 121–140.

Oksaar , Els 1988. Fachsprachliche Dimensionen. (= Forum für Fachsprachen-Forschung 4.) Tübingen: Gunter Narr Verlag.

RES = Rootsi-eesti sõnaraamat. Svensk-estnisk ordbok. 2004. Koostanud / utarbetad av Mari Aidla , Signe Cousins , Maiu Elken , Madis Kanarbik , Kristina Mullamaa , Tiina Mullamaa , Marina Pertšjonok , Mai Praizner , Raimo Raag , Virve Raag , Juhan Tuldava. Valgus.

SAOB = Svenska Akademiens ordbok. http://g3.spraakdata.gu.se/saob/ (02.01.2014).

SAOL = Svenska akademiens ordlista över svenska språket. 2006. Trettonde upplagan , tredje tryckningen. Stockholm: Norstedts Akademiska Förlag. http://www.svenskaakademien.se/svenska_spraket/svenska_akademiens_ordlista/saol_pa_natet/ordlista (02.01.2014).

SSOB = Stora svenska ordboken. 1996. Utarbetad vid Språkdata , Göteborgs universitet. Norstedts.

Viires , Ants 1983. Eestlaste värvimaailm. – Keel ja Kirjandus 6 , 290–302.

Vilbaste , Gustav 1993. Eesti taimenimetused. Nomina vernacula plantarum Estoniae. (= Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Seltsi toimetised nr 20 (67).) Tallinn.

Westman , Margareta 1995. Språket och verkligheten. – Språkets lustgård och djungel. (= Skrifter utgivna av Svenska språknämnden 79.) Norstedts , 111–129.

Wiedemann , Ferdinand Johann 1973 (1893). Eesti-saksa sõnaraamat. Neljas , muutmata trükk teisest , Jakob Hurda redigeeritud väljaandest. Tallinn.

 
Back

Current Issue: Vol. 63, Issue 1, 2018


Publishing schedule:
               Next year June