headerpos: 17406
 
 
 

Emakeele Seltsi aastaraamat
The Yearbook of the Estonian Mother Tongue Society
ISSN 2228-1215 (electronic)   ISSN 0206-3735 (print)

Emakeele Seltsi aastaraamat
The Yearbook of the Estonian Mother Tongue Society
ISSN 2228-1215 (electronic)   ISSN 0206-3735 (print)

Publisher
Journal Information
» History
» Editorial Policy
» Editorial Board
» Abstracting/Indexing
Guidelines for authors
» For Authors
» Instructions to authors
» For Review
List of Issues
» 2017
» 2016
» 2015
» 2014
» 2013
» 2012
Vol. 58, Issue 1
» 2011
» 2010

EESTI PÕRGU; pp. 148–167

(Full article in PDF format) DOI:10.3176/ESA58.07


Authors

Vilja Oja, Sven-Erik Soosaar

Abstract

Estonian põrgu
The use of the word põrgu ’hell’ in old and modern literary Estonian, as well as in dialects and place names, suggests that the word could have first entered the language as a Christian term. It is obviously a loanword and yet without a generally agreed etymology. In old religious texts, põrgu occurs as the translation equivalent of ’Hades’ and ’hell’. In vernacular use, põrgu is applied to a mythological underworld, which has inspired numerous folk tales and place names.
Religious Estonian has been strongly influenced by the Latin used in the Roman Catholic Church. It is true that the Latin terms inferi ’inhabitants of Hades’ and inferna ’place of punishment for demons and sinners’ souls’ are phonetically unlikely sources for põrgu. One cannot exclude, however, the possibility that põrgu may have originated from the Latin stem pūrgō, earlier pūrigō, -āre ’to clean’. Also, the Finnish and Karelian perk-/perg-stem words, which are associated with cleaning, might have originated from the same root.

Keywords

etymology, Finnic ’hell’, purgatory, place names, Estonian

References

Agricola 1987 = Mikael Agricolan teokset. Porvoo – Helsinki – Juva: Werner Söderström Osakeyhtiö.

ALFE = Atlas Linguarum Fennicarum. ALFE 1. 2004. Itämerensuomalainen kielikartasto. Läänemeresoome keeleatlas. Ostseefinnischer Sprachatlas. Лингвистический атлас прибалтийско-финских языков. Päätoim. Tuomo Tuomi. 1. osan vastaava toimittaja Seppo Suhonen. Kartat: Anneli Hänninen; saksankielinen käännös: Klaas Ph. Ruppel , venäjänkielinen käännös: Vladimir Rjagojev , Nina Zaitseva , vironkielinen käännös: Helmi Neetar. Toimitus: Anneli Hänninen , Raimo Jussila , Lilja Kirppu , Arvo Laanest , Heikki Leskinen , Helmi Neetar , Vilja Oja , Vladimir Rjagojev , Ulla Vanhatalo , Tiit-Rein Viitso , Nina Zaitseva. (= Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 800 , Kotimaisten kielten tutkimus­keskuksen julkaisuja 118.) Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura , Kotimaisten kielten tutkimuskeskus.

Biblia 1642 = Se on: Coco Pyhä Ramattu , Suomexi: Pääramattuin , hebrean ja grecan jälken: Esipuhettten , marginaliain , concordantiain , selitösten ja registerein cansa. Jakob Mores , der Ältere; Aeschillus Peträus. Stockholm: Keisarilda.

BSLK = Die Bekenntnisschriften der evangelisch-luterischen Kirche. 1963. Göttingen: Vandenhoeck & Ruprecht.

EE = Eesti entsüklopeedia. VI , 1936. Tartu: Loodus.

EES = Iris Metsmägi , Meeli Sedrik , Sven-Erik Soosaar 2012. Eesti etümoloogia­sõnaraamat. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

EEW = Julius Mägiste 1982–1983. Estnisches etymologisches Wörterbuch. I–XII. Helsinki: Finnisch-Ugrische Gesellschaft.

Ehasalu jt 1997 = Epp Ehasalu , Külli Habicht , Valve-Liivi Kingisepp , Jaak Peebo. Eesti keele vanimad tekstid ja sõnastik. (= Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 6.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

EKSS = Eesti keele seletav sõnaraamat. 1–6 , 2009. „Eesti kirjakeele seletussõnaraamatu” 2. , täiendatud ja parandatud trükk. Toim. Margit Langemets , Mai Tiits , Tiia Valdre , Leidi Veskis , Ülle Viks , Piret Voll. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

EMS = Eesti murrete sõnaraamat. I (A–J) , 1994–1997. Koost. Anu Haak , Evi Juhkam , Mari Must , Mart Mäger , Helmi Neetar , Salme Nigol , Ellen Niit , Vilja Oja , Valdek Pall , Eevi Ross , Aili Univere , Helmi Viires. Käsikirja ühtlustanud ja täiendanud Mari Must. Trükki toimetanud Helmi Neetar , Ellen Niit , Eevi Ross. Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Ganander , Christfrid 1997. Nytt finskt Lexicon. (= Suomalaisen Kirjalli­suuden Seuran toimituksia 676 , Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 95.) Helsinki Suomalaisen Kirjallisuuden Seura , Kotimaisten kielten tutkimuskeskus.

Gutslaff , Johannes 1998 (1648). Observationes Grammaticae circa linguam Esthonicam. Grammatilisi vaatlusi eesti keelest. Tõlk. ja koost. Marju Lepajõe. Toim. Jaak Peebo. (= Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 10.) Tartu: Tartu Ülikool.

Habicht , Külli 1995. us-liitelised abstraktsed nimisõnad eesti vanimais sõnaraamatuis. – Läänemere rahvaste kirjakeelte ajaloost. Toim. Jaak Peebo. (= Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 1.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus , 15–26.

Habicht jt 2000 = Külli Habicht , Valve-Liivi Kingisepp , Urve Pirso , Külli Prillop. Georg Mülleri jutluste sõnastik. Toim. Jaak Peebo. (= Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 12.) Tartu: Tartu Ülikool.

Heinsalu ,Ülo 1987. Eesti NSV koopad. Tallinn: Valgus.

Heinsalu , Ülo , Elga Kurik 1967. Põrguhauad ja põrguaugud. – Eesti Loodus 18 (4) , 211–217.

Hellquist , Elof 1922. Svensk etymologisk ordbok. Lund: Gleerups.

Hofstra , Tette 1985. Ostseefinnisch und Germanisch. Groningen: Van Denderen.

Jussila , Raimo 1998. Vanhat sanat. (= Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 696 , Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 101.) Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura , Kotimaisten kielten tutkimuskeskus.

Kalima , Jalo 1936. Itämerensuomalaisten kielten balttilaiset lainasanat. (= Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 202.) Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura.

Karsten , Torsten Evert 1915. Germanisch-finnische Lehnwortstudien , ein Bei­trag zu der ältesten Sprach- und Kulturgeschichte der Germanen. (= Acta Societatis Scientiarum Fennicae 45: 2.) Helsingfors: Der finnischen Literaturgesellschaft.

Karulis , Konstantīns 1992. Latviešu etimoloģijas vārdnīca. II (P–Ž). Rīga: Avots.

Kingisepp jt 2002 = Valve-Liivi Kingisepp , Külli Habicht , Külli Prillop. Joachim Rossihniuse kirikumanuaalide leksika. Toim. Jaak Peebo. (= Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 22.) Tartu: Tartu Ülikool.

KKS = Karjalan kielen sanakirja. 4 , 1993. (= Lexica Societatis Fenno-Ugricae XVI , Koti­maisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 25.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura.

Kujola , Juho 1944. Lyydiläismurteiden sanakirja. (= Lexica Societatis Fenno-Ugricae IX.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura.

Köbler , Gerhard 2003. Altnordisches Wörterbuch. 2. Auflage; http://www.koeblergerhard.de/anwbhinw.html.

Laanest , Arvo 1997. Isuri keele Hevaha murde sõnastik. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Laats , Alar 2000. Descendit ad inferna. – Usuteaduslik Ajakiri 1 , 46–65.

Le Goff , Jacques 1990. The Birth of Purgatory. Cambridge: Scolar Press.

Loorits , Oskar 1990 (1948). Eesti rahvausundi maailmavaade. Tallinn: Perioodika.

Loorits , Oskar 2005. Zur christlichen Terminologie bei den Esten , Liven und Letten. – Trames. Journal of the Humanities and Social Sciences 9 (3).

Luther , Martin 1983. Väike katekismus. Tallinn: Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Konsistoorium.

LÄGLOS = Lexikon der älteren Germanischen Lehnwörter in den Ostseefinni­schen Sprachen. III (P–Ä) , 2012. Begründet von A. D. Kylstra. Amsterdam , New York: Rodopi.

Makarov 1990 = Г. H. Maкaрoв. Cлoвaрь кapeльcкoгo языкa (Ливвикoвcкий диалект). Kapeльcкий нayчный цeнтр Aкaдeмии нayк CCCP. Инcти­тyт языкa , литepaтyры и иcтopии. Пeтpoзaвoдcк: Kapeлия.

ME = K. Mǖlenbacha Latviešu valodas vārdnīca. K. Mühlenbachs Lettisch-deutsches Wörterbuch. I–IV , 1923–1932. Rediģējis , papildinājis , turpinājis Jānis Endzelīns. Rīgā: Izdevusi Izglītības ministrija.

Mägiste , Julius 1927. Lmsm. keelte kuradinimestikust. – Eesti Keel 4 , 66–84.

Müller , Georg 2008. Jutluseraamat. Koost. Külli Habicht , Valve-Liivi Kingisepp , Jaak Peebo , Külli Prillop. Tartu: Ilmamaa.

NCE = New Catholic Encyclopedia. 2003. 2nd ed. Washington: Thomson/Gale , Catholic University of America.

Nirvi , R[uben] E[rik] (toim.) 1971. Inkeroismurteiden sanakirja. (= Lexica Societatis Fenno-Ugricae XVIII.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura.

Pall , Valdek 1977. Põhja-Tartumaa kohanimed 2. Toim. Madis Norvik. Eesti NSV teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Paul , Toomas 2001. Sanctorum communionem. – Usuteaduslik Ajakiri 1 , 39–59.

Pokorny , Julius 1959. Indogermanisches Etymologisches Woerterbuch. Bern: Francke.

Raun , Alo 2000. Eesti keele etümoloogiline teatmik. (= Maarjamaa taskuraamat 19.) Brampton – Tartu: Maarjamaa.

Rienecker , Fritz , Gerhard Maier 2011. Suur piiblileksikon. 6000 märksõna. Tõlk. Eduard Aasamäe , Jana Lahe , Mati Lilleväli , Liina Lüecke , Elmi-Johanna Pata , Tiia Teesaar. Peatoim. Ingmar Kurg. Tallinn: Logos.

Ross , Kristiina , Sven-Erik Soosaar 2007. Eesti vaimuliku kultuuri sõnavara kujunemisest: veel kord ristimisest. – Keel ja Kirjandus 10 , 769–782.

SKES = Erkki Itkonen , Yrjö H. Toivonen , Aulis J. Joki 1955–1981. Suomen kielen etymologinen sanakirja. I–VII.  (= Lexica Societatis Fenno-Ugricae XII.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura.

SSA = Suomen sanojen alkuperä: Etymologinen sanakirja. 1−3 , 1992–2000. Päätoim. Erkki Itkonen , Ulla-Maija Kulonen. (= Suoma­laisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 556 , Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 62.) Helsinki: Suoma­laisen Kirjallisuuden Seura , Kotimaisten kielten tutkimuskeskus.

Stahl , Heinrich 1637 (1974 , 2000). Anführung zu der Estnischen Sprach auff wolgemeinten Rath und bittliches Ersuchen. Revall. Brampton – Tartu.

Suhonen , Seppo 1973. Die jungen lettischen Lehnwörter im Livischen. (= Suomalais-ugrilaisen Seuran Toimituksia 154.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura.

Thomsen , Vilhelm 1931. Berührungen zwischen den finnischen und den baltischen (litauisch-lettischen) Sprachen. Eine sprach­geschicht­liche Untersuchung. Samlede Afhandlinger IV. København: Nordisk Forlag.

Tsvetkov , Dmitri 1995. Vatjan kielen Joenperän murteen sanasto. Toim. Johanna Laakso. (= Lexica Societatis Fenno-Ugricae XXV , Koti­maisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 79.) Helsinki: Suomalais-
-Ugrilainen Seura.

Vaba , Lembit 2011. Balti laenude uurimine avab meie kauget minevikku – Keel ja Kirjandus 10 , 734–763.

Vasmer = Макс Фасмер 1986–1987. Этимологический словарь русского языка: в четырех томах. Изд. 2-е , стереотипное. Перевод с немец­кого и дополнения О. Н. Трубачева. Под редакцией и с предисло­вием проф. Б. А. Ларина. Москва: Прогресс.

Vestring , Salomo Heinrich 2000. Eesti-saksa sõnaraamat. Tartu: Eesti Kirjandus­muuseum; http://www.folklore.ee/~kriku/VESTRING/.

Viitso , Tiit-Rein 2006. Pagan , põrgu ja papp: kolm kristlikku terminit. – Keel ja Kirjandus 11 , 894–902.

VKS = Vadja keele sõnaraamat. 4 , 2000. Tallinn: Eesti Keele Instituut , Eesti Keele Sihtasutus.

VMS = Väike murdesõnastik. II (M–Ü) , 1989. Toim. Valdek Pall. Koost. Anu Haak , Evi Juhkam , Marja Kallasmaa , Ann Kask , Ellen Niit , Piret Norvik , Vilja Oja , Aldi Sepp , Jaak Simm , Jüri Viikberg. Eesti NSV Teaduste Akadeemia. Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Walde , Alois 1910. Lateinisches etymologisches Wörterbuch. Zweite umgearbeitete Auflage. Heidelberg: Carl Winter.

Walde-P = Alois Walde 1927–1932. Vergleichendes Wörterbuch der indo­germanischen Sprachen. Herausgegeben und bearbeitet von Julius Pokorny. Berlin und Leipzig: Walter de Gruyter & Co.

Wiedemann , Ferdinand Johann 1973 (1893). Eesti-saksa sõnaraamat. Neljas , muutmata trükk teisest , Jakob Hurda redigeeritud väljaandest. Tallinn: Valgus.

WK = Helmuth Weiss , Paul Johansen 1935. 400-aastane eesti raamat. Wanradt-Koell’i katekismus 1535. aastast. Tallinn: Polügraaf.

 
Back

Current Issue: Vol. 63, Issue 1, 2017


Publishing schedule:
               Next year June