headerpos: 17406
 
 
 

Emakeele Seltsi aastaraamat
The Yearbook of the Estonian Mother Tongue Society
ISSN 2228-1215 (electronic)   ISSN 0206-3735 (print)

Emakeele Seltsi aastaraamat
The Yearbook of the Estonian Mother Tongue Society
ISSN 2228-1215 (electronic)   ISSN 0206-3735 (print)

Publisher
Journal Information
» History
» Editorial Policy
» Editorial Board
» Abstracting/Indexing
Guidelines for authors
» For Authors
» Instructions to authors
» For Review
List of Issues
» 2018
» 2017
» 2016
» 2015
» 2014
» 2013
» 2012
Vol. 57, Issue 1
» 2011

ÕPITEKSTI ANALÜÜS KIRJAOSKUSE OMANDAMISE KONTEKSTIS; pP. 162–217

(Full article in PDF format) doi:10.3176/esa57.09


Authors

Helin Puksand, Krista Kerge

Abstract

Analysis of learning texts in the context of literacy acquisition
On the background of literacy theory (e.g. Gee 2004, 2008), as well as research on the Estonian learning media (e.g. Mikk 2000) and genres (Kerge, Pajupuu 2010 on 18 written and 10 oral genres), this article deals with the text parameters of four textbooks (music for grades 4 and 7, plus history for grades 5 and 6). Learning texts were studied for their read­ability, exactness, and lexical parameters: (1) text difficulty measured with Lix (Björnsson 1968), (2) nominality (proportion of nouns) and (3) lexical density measured by the Ure-formula (see Halliday 1989, 1994 for both); (4) formality index F pointing to the level of ambiguity and thus to wording exactness (Heylighen and Dewaele 2002 formula); (5) lexical richness (Uber-index; see Vermeer 2000), and (6) lexical qualities (representation of special terms, percentage of loan words of foreign structure, recurrence of lexemes). For index Lix and its factors, 11 more textbooks of natural studies, mother tongue, and history for grades 4–6 were compared (based on Puksand 2003) to those mentioned above. Some visual observations were made to interpret the statistical data in the light of legibility (e.g. lay-out features such as text, paragraph and line length, use of illustrations, etc.
Quantitative results put texts situated in learning process of the age group from 10 to 13 years on the continuous scales of Estonian genres in general. This made it possible to evaluate the appropriateness of the text for the relevant age group: there were problems with two recent textbooks (history for grade 5 and music for grade 7) showing a level higher than the median of the Estonian adult written genres. On the other hand, one of the difficult textbooks was quite easy by its lexis while the other one was extremely hard to understand. As to the layout, both of them seemed appropriate even for those with learning difficulties. The correlations between the parameters made it possible to understand how to address a text in a more suitable for the age manner. For example, formality formula is based on the idea that nouns (referential units) make a text more exact than other parts of speech, but on the other hand, the more nominal units, the denser (and, thus, less understandable) a text is (r=0.946). Writers and editors should provide sentential definitions rather than those in the form of lists, bracketed synonyms, hyponyms, or comments dominating now; they should enrich the text with more clarifications and examples, etc. To this end, a speed index as a quotient of LD per sentence was calculated (see Bloor 2004 on slow and fast texts). It showed that learning texts are faster than any adult genre except job-related electronic correspondence. Though, the text-speed phenomenon should be studied in a qualitative manner, and its measures need to be proved in a much wider range of situated genres. The latter applies to nominality and text difficulty, too (see also Harris and Bakker 1998).

Keywords

lexis of learning text, lexical richness, loan words with the foreign structure, nominal versus verbal style, readability, text difficulty, lexical density, fast and slow text, methodological problems of genre research, LSP and linguistic form of translated terms

References

Aava , Kartin 2011. Teadmuspõhise ühiskonna ja elukestva õppe diskursuste rekontekstualiseerimine Eestis. – Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat 7. Toim. Helle Metslang , Margit Langemets , Maria-Maren Sepper. Tallinn , 5–18.
http://dx.doi.org/10.5128/ERYa7.01.

Annus , Anneliis 2011. Õpikukeele analüüs VI klassi „Vanaaja” näitel. Bakalaureusetöö. Tallinn: Tallinna Ülikooli eesti keele ja kultuuri instituut.

Antia , Bassey Edem 2000. Terminology and Language Planning. An Alternative Framework of Practice and Discourse. (= Terminology and Lexicography Research and Practice 2.) Amsterdam , Philadelphia: John Benjamins.

Argus , Reili 2011. Kui hea on meie kooliõpikute eesti keel? – Õpetajate Leht 11.02.2011.

Beaugrande , Robert-Alain de , Wolfgang Ulrich Dressler 1981. Einführung in die Textlinguistik. (= Konzepte der Sprach- und Literaturwissenschaft 28.) Tübingen: Niemeyer = [Digitalized version] 2002. Introduction to Text Linguistics; http://www.beaugrande.com/introduction_to_text_linguistics.htm (20.01.2012).
http://dx.doi.org/10.1515/9783111349305.

Biber , Douglas 1995. Dimensions of Register Variation. A Cross-Linguistic Comparison. Cambridge , New York: Cambridge University Press. http://dx.doi.org/10.1017/CBO9780511519871.

Björnsson , Carl-Hugo 1968. Läsbarhet. Stockholm: Almqvist och Wiksell.

Björnsson , Carl-Hugo 1969. Lix på Danska. Stockholm: Pedagogiskt centrum , Stockholms skolförvaltning.

Bloor , Meriel 2004. Towards a systemic functional model forcomparing forms of discourse in academic writing. – Ilha do Desterro. Journal of English Language , Literatures in English and Cultural Studies. Revista de Língua Inglesa , Literaturas em Inglês e Estudos Culturais. Vol. 46: Special Issue on Systemic Functional Linguistics in Action , 83–115.

Crawford Camiciottoli , Belinda 2007. The Language of Business Studies Lectures. A corpus-assisted analysis. Amsterdam: John Benjamins Publishing Company.

DuBay , William H. 2004. The Principles of Readability. Costa Mesa , California: Impact Information.

Elts , Jaanus 1995. Word length and its semantic complexity. – Family and Textbooks. Ed. Inger Kraav , Jaan Mikk , Larissa Vassiltchenko. (= Proceedings of the Department Education 3.) Tartu: Tartu Ülikool.

Erelt , Tiiu 2007. Leksikoloogia. – Mati Erelt , Tiiu Erelt , Kristiina Ross. Eesti keele käsiraamat. Kolmas , täiendatud trükk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus , 587–703.

Fairclough , Norman 2010. Analysing Discourse. Textual analysis for social research. London , New York: Routledge.

Gee , James Paul 2004. Situated Language and Learning. London , New York: Routledge.

Gee , James Paul 2008. An Introduction to Discourse Analysis. Theory and method. 2nd edition. New York , London: Routledge.

Griffith , Pricilla E. , Jiening Ruan 2005. What is metacognition and what sould be its role in literacy instruction? – Metacognition in Literacy Learning. Theory , Assessment , Instruction , and Professional Development. Ed. Susan E. Israel , Cathy Collins Block , Kathryn L. Bauserman , Kathryn Kinnucan-Welsch. Mahwah (NJ) , London: Lawrence Erlbaum , 3–18.

Hakulinen , Auli 1993. Mitä ihminen äidinkielestään tietää? Luento Suomalaisen mieli ja kieli -symposiumissa. – Virke 1. Helsinki: Äidinkielen Opettajain Liitto , 10–14.

Halliday , Michael A. K. 1989. Spoken and Written Language. Oxford: Oxford University Press.

Halliday , Michael A. K. 1994. An Introduction to Functional Grammar. Second Edition. London: Edward Arnold.

Harrison , Colin 1980. Readability in the Classroom. Cambridge University Press.

Harrison , Sandra , Paul Bakker 1998. Two new readability predictors for the professional writer: pilot trials. – Journal of Research in Reading 21 (2) , 121–138.
http://dx.doi.org/10.1111/1467-9817.00049.

Henno , Imbi (koost.) 2011. Õpiraskustega õpilase toetamine põhikoolis (ainealased metoodilised ja õppematerjalid). Tallinn , Tartu: Ristiku Põhikool , Haridus- ja Teadusministeerium. (Vt www.oppekava.ee rubriigist „Abiks õpetajale”.)

Heylighen , Francis , Jean-Marc Dewaele 2002. Variation in the contextuality of language: An empirical measure. – Foundation of Science 7 , 293–340.

IRA 1999 = David W. Moore , Thomas W. Bean , Deanna Birdyshaw , James A. Rycik 1999. Adolescent Literacy. A position statement for the Commission on Adolescent Literacy of the International Reading Association; http://www.reading.org/resources/issues/positions_adolescent.html (24.03.2007).

Israel jt 2005 = Susan E. Israel , Cathy Collins Block , Kathryn L. Bauserman , Kathryn Kinnucan-Welsch (ed.). Metacognition in Literacy Learning. Theory , Assessment , Instruction , and Professional Development. Mahwah (NJ) , London: Lawrence Erlbaum.

Jacobsen Khan , Eiliyah Julie 2010. Afkompicering af juridisk sprog. Resumé: Simplifying legal language. Frederiksberg: Institut for Internationale Sprogstudier og Vidensteknologi , 19–21.

Johnson , David , Gunther Kress 2003. Globalisation , Literacy and Society: redesigning pedagogy and assessment. – Assessment in Education 10 (1) , 5–14.
http://dx.doi.org/10.1080/09695940301697.

Kaalep , Heiki-Jaan , Muischnek , Kadri 2002. Eesti kirjakeele sagedussõnastik. Tartu.

Karlep , Karl 1998. Psühholingvistika ja emakeeleõpetus. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Karvonen , Pirjo 1995. Oppikirjateksti toimintana. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura.

Kasik , Reet 2007. Sissejuhatus tekstiõpetusse. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Kerge , Krista 2000. Kirjakeel ja igapäevakeel. – Eesti keele allkeeled. Toim. Tiit Hennoste. (= Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 16.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus , 75–110.

Kerge , Krista 2002a. Kirjakeele kasutusvaldkondade süntaktiline keerukus. – Tekstid ja taustad. Artikleid tekstianalüüsist. Toim. Reet Kasik. (= Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 23.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus , 29–46.

Kerge , Krista 2002b. Varieties of language and mother tongue teaching orientation. – Learning and Educational Media. Ed. Jaan Mikk , Veijo Meisalo , Hasso Kukemelk , Mike Horsley. [= The Third IARTEM Volume.] Tartu: The International Association for Research on Textbooks and Educational Media , University of Tartu , 230–236.

Kerge , Krista 2003. Keele variatiivsus ja mine-tuletus allkeelte süntaktilise keerukuse tegurina. (= Tallinna Pedagoogikaülikooli humanitaarteaduste dissertatsioonid 10.) Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikooli kirjastus.

Kerge , Krista 2008a. Tekstitöö ja vahendusoskus. – Iseseisev keelekasutaja. B1- ja B2-taseme eesti keele oskus. Koost. Anu-Reet Hausenberg , Marju Ilves , Anne-Katrin Kaivapalu , Krista Kerge , Katrin Kern , Mare Kitsnik , Ingrid Krall , Karin Rummo , Tiina Rüütmaa. Tartu: Atlex; [Tallinn:] Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus , 121–139.

Kerge , Krista 2008b. Vilunud keelekasutaja. C1-taseme eesti keele oskus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Kerge , Krista 2010a. Kirjažanrite keeleparameetrid mitme tekstiliigi taustal. – Emakeele Seltsi aastaraamat 55 (2009). Peatoim. Mati Erelt. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus , 32−62.

Kerge , Krista 2010b. Tekstikeskne keeleõpetus põhikoolis. – Põhikooli valdkonnaraamat „Eesti keel ja kirjandus”. Koost. Mari Kadakas. Tallinn: Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus; http://www.oppekava.ee , link 15 (25.01.2012).

Kerge , Krista 2011a. Tekst gümnaasiumi emakeeleõpetuse keskmes. – Gümnaasiumi valdkonnaraamat „Eesti keel ja kirjandus”. Koost. Mari Kadakas. Tallinn: Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus; http://www.oppekava.ee , link 12 (20.02.2012).

Kerge , Krista 2011b. Tekstitoimingute valdamine. – Gümnaasiumi valdkonnaraamat „Eesti keel ja kirjandus”. Koost. Mari Kadakas. Tallinn: Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus; http://www.oppekava.ee , link 14 (20.02.2012).

Kerge , Krista 2011c. Keeleõppe sotsiokognitiivsest paradigmast. – Gümnaasiumi valdkonnaraamat „Eesti keel ja kirjandus”. Koost. Mari Kadakas. Tallinn: Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus; http//:www.oppekava.ee , link 15 (20.02.2012).

Kerge , Krista , Anne Uusen 2010. Toimingu- ja tekstikeskne keelemaailm. – Tekstid ja taustad VI. Tekstiuurimus ja kool. Toim. K. Kerge. (= Eesti keele ruum. Emakeeleõpetuse Infokeskuse toimetised 5.) Tallinn: Tallinna Ülikool , 95−111.

Kerge , Krista , Hille Pajupuu 2010. Text-types in speech technology and language teaching.Analysing Data > Describing Variation. Proceedings of the XXVIII International Conference of AESLA. Ed. Jorge Luis Bueno Alonso , Dolores González Álvarez , Úrsula Kirsten Torrado , Ana E. Martínez Insua , Javier Pérez Guerra , Esperanza Rama Martínez & Rosalía Rodríguez Vázquez. Vigo: Universidade de Vigo (Servizo de Publicacións) , 380–390.

Kerge jt 2007 = Krista Kerge , Hille Pajupuu , Rene Altrov. Tekst , kontekstuaalsus ja kultuur. – Keel ja Kirjandus 8 , 624–637.

Kern , Richard 2000. Literacy and Language Teaching. Oxford: Oxford University Press.

Leiwo , Matti 1993. Lapse keeleline areng. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikool.

Levy , Stacia 2008. Lexical Bundles in Professional and Student Writing. A Study in Linguistic Variation. Saarbrücken: VDM Verlag Dr Müller.

Maanso , Viivi 1979. Võõrsõnatarvitusest keskastme õpikuis. – Õppeteksti ja õpilaste väljendusoskuse probleeme. Koost. Endel Noor. Toim. Viivi Maanso , Jaan Mikk. Pedagoogikateaduselt koolile. Eesti NSV Pedagoogiline Teadusliku Uurimise Instituut , Eesti NSV Pedagoogilise Uurimistöö Koordineerimise Nõukogu. Tallinn: Eesti NSV Pedagoogiline Teadusliku Uurimise Instituut , 42−60.

Maanso , Viivi 1981. Üldhariduskooli õpikute sõnavarast. – Pedagoogiliste uurimuste tulemused 1976−1980. Keel ja Kool. Koost. Endel Noor. Eesti NSV Pedagoogika Teadusliku Uurimise Instituut , Eesti NSV Pedagoogilise Uurimistöö Koordineerimisnõukogu. Tallinn: Eesti NSV Haridusministeerium , 4−14.

Maanso , Viivi 1982. Meie õpikute keelest: sõnapikkusest ja selle vastavusest õpilaste lugemisoskuse tasemele. – Nõukogude Kool 1 , 24−26.

Maanso , Viivi , Jaan Mikk (toim.) 1979. Õppeteksti ja õpilaste väljendusoskuse probleeme. Koost. Endel Noor. Pedagoogikateaduselt koolile. Eesti NSV Pedagoogiline Teadusliku Uurimise Instituut , Eesti NSV Pedagoogilise Uurimistöö Koordineerimise Nõukogu. Tallinn: Eesti NSV Pedagoogiline Teadusliku Uurimise Instituut.

Meier , Heidi 2003. Essee asend allkeelte tekstitüübivõrdluses. Magistritöö. Käsikiri Tallinna Ülikooli eesti keele ja kultuuri instituudis. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikool.

Mikk , Jaan 1979. Õppeteksti keerukus ja õpilaste väljendusoskus. – Õppeteksti ja õpilaste väljendusoskuse probleeme. Koost. Endel Noor. Toim. Viivi Maanso , Jaan Mikk. Pedagoogikateaduselt koolile. Eesti NSV Pedagoo­giline Teadusliku Uurimise Instituut , Eesti NSV Pedagoogilise Uurimistöö Koordineerimise Nõukogu. Tallinn: Eesti NSV Pedagoogiline Teadusliku Uurimise Instituut , 7–12.

Mikk , Jaan 1980. Teksti mõistmine. Tallinn: Valgus.

Mikk , Jaan 1991. Didaktika küsimusi. Loengukonspekt üliõpilasele. Tartu: Tartu Ülikool.

Mikk , Jaan 2000. Textbook: Research and Writing. Frankfurt am Main: Peter Lang.

Mikk , Jaan 2003. Kuidas hinnata õppeteksti keerukust? – Õpetajate Leht 01.08.2003.

Mikk , Jaan , Heli Uibo , Jaanus Elts 2001. Word length as an indicator of semantic complexity. – Text as a Linguistic Paradigm: Levels , Constituents , Constructs. Festschrift in Honour of Luděk Hřebíček. Ed. Ludmila Uhlířová , Gejza Wimmer , Gabriel Altmann , Reinhard Köhler. Trier: Wissenschaftlicher Verlag Trier , 187–195.

Mägedi , Merike 2003. Sõnavara võõrus. Võõrsõnad eesti tekstis. Magistritöö. Käsikiri Tallinna Ülikooli eesti keele ja kultuuri instituudis. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikool.

Nelson , Mike 2000. Chapter 5. The Methodological Background: British Traditions of Text Analysis , Correlative Register Analysis and Corpus Linguistics. – A Corpus-Based Study of Business English and Business English Teaching Materials. PhD Thesis. Ms. Manchester: University of Manchester; http://users.utu.fi/micnel/thesis/Chapter5%20.html.

Nevins , M. Eleanor 2010. Intertextuality and misunderstanding. – Language & Communication 30 (1). Intertextuality and Misunderstanding , 1–6.
http://dx.doi.org/10.1016/j.langcom.2009.10.001.

Niglas , Katrin 1997. Statistika loengumaterjale. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikooli informaatika osakond.

Ochs , Elinor 1993. Constructing social indentity: A language socialization perspective. – Research on Language and Social Interaction 26 (3) , 278–306.

Pajupuu jt 2009 = Hille Pajupuu , Krista Kerge , Pilvi Alp. Sõnavara loomulik rikkus haritud keeleoskaja tekstides. – Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat 5. Toim. Helle Metslang , Margit Langemets , Maria-Maren Sepper; külalistoim. Reili Argus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus , 187–196.
http://dx.doi.org/10.5128/ERYa5.12.

Pajupuu jt 2010 = Hille Pajupuu , Krista Kerge , Lya Meister , Eva Liina Asu , Pilvi Alp. Naturalness of speaking and how to assess it. – Trames. Journal of the Humanities and Social Sciences 59 (2) , 120–140.
http://dx.doi.org/10.3176/tr.2010.2.02.

Pedley , Mel 2006. Designing for Dyslexics. The Art of Accessibility; http://accessites.org/site/2006/11/designing-for-dyslexics-part-3-of-3 (20.01.2012).

PISA 2009 = Helin Puksand , Tiit Lepmann , Imbi Henno 2010. PISA 2009 – Eesti tulemused. Eesti 15-aastaste õpilaste teadmised ja oskused funktsionaalses lugemises , matemaatikas ja loodusteadustes. Toim. Gunda Tire. Tartu: Haridus- ja Teadusministeerium.

Priimägi jt 1979 = Arne Priimägi , Jaan Mikk , Mai Nisamedtinova , Tiiu Voodla. Teksti mõistetavuse reeglite rakendamise efektiivsusest. – Õppeteksti ja õpilaste väljendusoskuse probleeme. Koost. Endel Noor. Toim. Viivi Maanso , Jaan Mikk. Pedagoogikateaduselt koolile. Eesti NSV Pedagoogiline Teadusliku Uurimise Instituut , Eesti NSV Pedagoogilise Uurimistöö Koordineerimise Nõukogu. Tallinn: Eesti NSV Pedagoogiline Teadusliku Uurimise Instituut , 16–36.

PRÕK 2011 = Põhikooli riiklik õppekava. Elektrooniline Riigi Teataja; https://www.riigiteataja.ee/akt/13273133 (20.01.2012).

Puksand , Helin 2003. Sõnavara õpetamine ja õpikuteksti keerukus põhikooli II astme näiteil. Magistritöö. Käsikiri Tallinna Ülikooli eesti keele ja kultuuri instituudis. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikool.

Puksand , Helin 2004. Loetavusindeksi Lix sobivusest eestikeelsele tekstile. – Tekstid ja taustad III. Lingvistiline tekstianalüüs. Toim. Reet Kasik. (= Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 28.) Tartu: Tartu Ülikool , 108–119.

Puksand , Helin 2005. Terminoloogia õpikutes. – Tekstid ja taustad IV. Tekstiliigivaatlusi. Toim. Reet Kasik. (= Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 29.) Tartu: Tartu Ülikool , 68–81.

Puksand , Helin 2010a. Lugemine. Lugemis- ja õpiharjumused. – Helin Puksand , Tiit Lepmann , Imbi Henno. PISA 2009 – Eesti tulemused. Eesti 15-aastaste õpilaste teadmised ja oskused funktsionaalses lugemises , matemaatikas ja loodusteadustes. Toim. Gunda Tire. Tartu: Haridus- ja Teadusministeerium , 21–74.

Puksand , Helin 2010b. Tekstid , mida loevad teismelised. Teismeliste lugemisharjumuste kasutamine koolis. – Tekstid ja taustad VI. Tekstiuurimus ja kool. Toim. K. Kerge. (= Eesti keele ruum. Emakeeleõpetuse Infokeskuse toimetised 5.) Tallinn: Tallinna Ülikool , 20–35.

Puksand , Helin 2010c. Meetodeid teksti mõistmise arendamiseks. – Põhikooli valdkonnaraamat „Eesti keel ja kirjandus”. Koost. Mari Kadakas. Tallinn: Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus. Tallinn: REKK; http://www.oppekava.ee/ , link 13 (25.01.2012).

Puksand , Helin 2011. Eesti koolinoorte lugemisharjumused meedia näitel. – Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat 7. Toim. Helle Metslang , Margit Langemets , Maria-Maren Sepper. Tallinn , 179–195. http://dx.doi.org/10.5128/ERYa7.11.

Puksand , Helin 2012 (ilmumas). Reading habits of the Estonian adolescents – the basis for lifelong learning. – Lifelong Learning. Ed. Jaan Mikk. Frankfurt am Main: Peter Lang.

Põld , Karin 2008. Jaan Kaplinski tekstide kontekstuaalsus ja süntaks. Bakalaureusetöö. Tallinn: Tallinna Ülikooli eesti keele ja kultuuri instituut.

Raik , Margit 2001. Võõrsõnad põhikooli emakeele- ja kirjandusõpikutes. Bakalaureusetöö. Käsikiri Tallinna Ülikooli eesti keele ja kultuuri instituudis. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikool.

Rayner jt 2001 = Keith Rayner , Barbara R. Foorman , Charles A. Perfetti , David Pesetsky , Mark S. Seidenberg. How psychological science informs the teaching of reading. – Psychological Science in the Public Interest 2 (2) , 31–74.
http://dx.doi.org/10.1111/1529-1006.00004.

Reid , Ian (ed.) 1987. The Place of Genre in Learning. Deakin: Deakin University Press.

Stubbs , Michael 1996. Text and Corpus Analysis. Oxford , England & Cam­bridge , USA: Blackwell.

Urbel , Liivi 2010. Ainekavas taotletavad õpitulemused , õppesisu ja õppetegevus (õppeprotsessi kirjeldus). Sissejuhatus. – Põhikooli valdkonnaraamat „Kunstid”: Muusika. Tallinn: REKK , 1–6; http://www.oppekava.ee/index.php/P%C3%B5hikooli_valdkonnaraamat_KUNSTID (21.01.2012).

Ure , Jean 1971. Lexical density and register differentiation. – Applications of Linguistics. Ed. G. Perren , J. L. M. Trim. London: Cambridge University Press , 443–452.

Vermeer , Anne 2000. Coming to grips with lexical richness in spontaneous speech data. – Language Testing 17 (1) , 65–68.
http://dx.doi.org/10.1191/026553200676636328

 
Back

Current Issue: Vol. 63, Issue 1, 2018


Publishing schedule:
               Next year June